VEEHÜGIEEN

Vee mikrobioloogia eesmärk on kindlaks teha, kas vesi sisaldab fekaalse päritoluga baktereid, kellest kõik ei ole patogeenid, kuid kelle olemasolu vees viitab vee saastumisele.

Vee mikrobioloogilise saastumise hindamiseks määratakse tavaliselt coli‑laadsete, fekaalsete coli-laadsete, E. coli, enterokokkide ja fekaalsete streptokokkide sisaldus. Nimetatud bakterid on indikaatormikroorganismideks vee kvaliteedi hindamisel, kuid nende spetsiifilisus indikaatorina on erinev.

 

Joogiveega seonduv seadusandlus on järgnev:

         Sotsiaalministri määrus nr. 82 (jõustunud 01.06.2002) "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid";

         EVS-EN ISO 9308-1:2002 Water quality – Detection and enumeration of Escherichia coli and coliform bacteria – Part 1: Membrane filtration method;

         Euroopa Liidu joogivee direktiiv 98/83/EC;

         Keskkonnaministri 29. dets. 2009. a määrus nr. 75 (jõustunud 06.09.2010) "Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord".




E. coli (vasakul) ja P. aeruginosa (paremal) EC-MUG agarsöötmel vaadatuna UV- valguse all

Allikas: Kood 01

Selgitus: E. coli (joogivee puhtuse indikaatororganism) puhul väljendub positiivne MUG (4-metüülumbelliferüül-β-D-glükuronidaas) reaktsioon sinaka fluorestsentsina kolooniate perifeerias. Valgusefekti nägemiseks tuleb kasutada ligikaudu 366 nm lainepikkusega UV-valgust.


<< tagasi / edasi >>