VEEHÜGIEEN

Kvantitatiivne mikrobioloogilise riski hindamine (KMRH)

KMRH eesmärk on välja arvestada haiguse riski teadaolevas populatsioonis, vees esinevate spetsiifiliste patogeenide kontsentratsioon ja patogeenide nakkuslikkus inimestele (Hunter et al., 2003b). KMRH hõlmab järgmisi etappe:

 

  1. probleemi formaliseerimine ja ohu identifitseerimine,
  2. nakkusdoosile reageeringu analüüsid,
  3. hädaohu võimaluse hindamine,
  4. riski iseloomustamine.

 

Joogivee käitlemise ettevõtetes konkreetsete patogeenide suhtes usaldusväärne riskide hindamine eeldab teadmisi veeallikas esinevate patogeenide kontsentratsioonist, veetöötlemisel inaktiveerimise ja patogeenide eemaldamise protsesside efektiivsusest ning lisaks detailset informatsiooni vett tarbivast populatsioonist. KMRH tulemuslikkust ning nakkusdoosile reageeringu analüüsi komplitseerivad indiviidist (peremeesorganism) sõltuvad tegurid ning madalate doosidega teostatavad ühesuunalised mudelid (Teunis et al., 2000). Mõned publitseeritud KMRH-d on tehtud pinnavee töötlemise mõjust krüptosporiidiatele (Medema et al., 2003b), biofilmidele ning jaotusvee amööbide ja Legionella pneumophila suhtes (Storey et al., 2004).

 

Kvantitatiivse mikrobioloogilise riski hindamise põhimõtteid saab kasutada ka tõenäosuse, tagajärgede ning konkreetsete stsenaariumide hindamisel (Westrell et al., 2003). Joogivee seisukohalt on KMRA-l mitmeid praktilisi väärtusi, mis võimaldab osaliselt

 

  1. prognoosida veepõhiste haiguste taset ühiskonnas nii haiguspuhangute kui mitte haiguspuhanguteajal;
  2. kehtestada joogivee varustajatele mikrobioloogilised standardid;
  3. identifitseerida majanduslikult kõige otstarbekamat võimalust mikrobioloogilise tervise riski vähendamiseks;
  4. kindlaks määrata joogivee kõige optimaalsemaid töötlemistingimusi;
  5. mõista veetarbimisega seonduvaid riske ning riskide minimeerimise võimalusi.

 

Kriitiliste kontrollpunktide ohu analüüsid (HACCP) ja veeohutuse plaanid (WSP – water safety plans)

Toiduainetööstustes HACCP rakendamise kõige esimene eesmärk oli toota astronautidele ohutut toitu, kuid on praeguseks leidnud riski juhtimise protsessides kasutamist ka joogivett käitlevates ettevõtetes (Deere et al., 2001; Dewettinck et al., 2001; Howard, 2003; Westrell et al., 2004). HACCP-i põhilised printsiibid:

 

  1. ohtude ja ennetavate meetmete identifitseerimine;
  2. kriitiliste kontrollpunktide identifitseerimine;
  3. kriitiliste limiitide kehtestamine;
  4. kontrolli protseduuride määramine;
  5. korrigeerivate tegevuste sisseseadmine;
  6. HACCP süsteemi valideerimine ja tõestamine;
  7. dokumentatsiooni ja andmete säilitamise sätestamine

 

HACCP põhimõtetele sarnaselt rakendatakse joogivee töötlemisega seonduvate riskide hindamist ja juhtimist ka WHO poolt (World Health Organization, 2004) kasutusele võetud veeohutuse plaanides (WSP). WSP-d võimaldavad ja kasutavad erinevaid riski juhtimise põhimõtteid ja kontseptsioone ning eriti multibarjääri ja HACCP põhimõtteid. WSP-de üldised printsiibid tuleb välja töötada ja rakendada igas ettevõttes eraldi. WSP-de põhietapid on sarnased HACCP-i põhimõtetega.

 

Vastuvõetav risk

Joogivee töötlemise ja -hügieeni eesmärgiks on ohtudest tulenevate ebasoodsate tervise- probleemide minimeerimine. Arvestades kõiki asjaolusid, võib väita, et praktikas ei ole võimalik saavutada riskide maandamist nullini (Hunter ja Fewtrell, 2001). Eelnevast tulenevalt tuleb teatud riske aktsepteerida ja sõltuvalt konkreetsest olukorrast kehtestada riskide vastuvõetavad tasemed. Risk on vastuvõetav, kui (Hunter ja Fewtrell, 2001):

 

  1. ta jääb allapoole tasemest, mida on juba eelnevalt aktsepteeritud;
  2. kasuteguriga võrreldes kujuneb riski alandamise maksumus liiga suureks, arvestades ka inimestele kannatusi põhjustavate faktoritega;
  3. alternatiivkulusid oleks mõttekam kasutada rahvatervise jaoks olulisema probleemi likvideerimisel;
  4. rahvatervise spetsialistid, ühiskond (sõltumata kõikide inimeste arvamusest) või poliitikud ütlevad, et risk on aktsepteeritav.

 

Iga eelnevalt kirjeldatud lähenemine võib tingida, isegi samas populatsioonis, vastuvõetava riski erineva defineerimise.

 

Riski aktsepteerimine sõltub konkreetsest populatsioonist, asjaoludest ja ajahetkest. Riski, mida teatud kohtades tunnistatakse vastuvõetavaks, ei pruugita aktsepteerida teistes kohtades. Lahinguväljal (in the field) on töötlemata joogiveest tingitud kõhulahtisuse tekkimise risk aktsepteeritav juhtudel, kus janu mittekustutamine põhjustab veelgi tõsisemaid tagajärgi. Vastupidine olukord on see, kus joogiveele on kehtestatud nullilähedane tolerants. Eeltoodut rakendatakse nt tööülesandeid täitvatele astronautidele ja lahingulenduritele.

 

Kasutades Giardia´t referentsorganismina on USA Keskkonnakaitse Agentuur (US EPA) kehtestanud joogiveele mikrobioloogilise riski, mis on väiksem kui üks haigusjuhtum kümne tuhande inimese kohta aastas (Macler ja Regli, 1993). Selle tingimuse loogika peitub selles, et Giardia on võrreldes teiste mikrobioloogiliste patogeenidega joogivee desinfitseerimise ainete suhtes resistentsem. Nõue tuleneb USA-s aasta jooksul registreeritud giardiaasijuhtumitest (viimaste aastate andmeid kasutades). US EPA on senini ainus rahvusvaheliselt tuntud organisatsioon, kes on joogiveele kehtestanud kvantitatiivsed mikrobioloogilise riski aktsepteerimise tasemed (Hunter ja Fewtrell, 2001).

 

Vastuvõetavat riski saab defineerida ka WHO poolt soovitatud DALY (töövõimetuse eluaastad – disability-adjusted life-year) kontseptsioonina (World Health Organization, 2004). DALY on summa kaduma läinud aastatest põhjustatuna enneaegsest surmast või töövõimetusest. WHO on referentstasemena soovitanud tervisliku elu vastuvõetavaks kaoks 10-6 DALY-t inimaasta kohta (World Health Organization, 2004).



<< tagasi / edasi >>