VEEHÜGIEEN


Õppeaine: VL.1135 Veehügieen (2 EAP)
Õpiobjekti teema: Veehügieen
Õpiobjekti maht: 15 tundi (0,4 õppenädalat = 0,6 EAP)
Sihtrühm: Veterinaarmeditsiini VI kursus (toiduhügieeni ja veterinaarse rahvatervishoiu suunamoodul), toiduainete tehnoloogia tudengid.
Õpiobjekti raskusaste: keskmine


ÕPIEESMÄRGIKS on veehügieeni valdkonna tutvustamine. 

Materjali käsitlemine algab joogivee mikrobioloogiliste ohtude tutvustamisest, kus on mitmeid alapeatükke nt. käsitletakse joogiveega seonduvalt noroviiruseid, termofiilseid kampülobaktereid, Giardia ja Cryptosporidium liike, joogiveega seonduvate haiguste kontrolli ja pinnavee enterobaktereid.

Järgmine peatükk käsitleb joogiveega seonduvaid indikaatororganisme ja nende seoseid veekvaliteediga ning alapeatükid tutvustavad joogiveele esitatavaid mikrobioloogilisi nõudeid ja seonduvate riskide hindamist.

Edasi materjalides liikudes õpime joogivee töötlemise meetodeid ja õpime neist tundma kolme: termilist ja keemilist töötlemist ja filtreerimist.

Sellele järgneb õppematerjali kõige spetsiifilisem osa e. räägime sellest kuidas toimub joogivee mikrobioloogilise analüüsi teostamine filtermeetodil ja lõpetame lihtsate peatükkidega, kus käsitletakse vee proovivõtmise tehnikaid ja näidatakse joogivee proovivõtmise õppevideot. Õppematerjali tekst on illustreeritud pildimaterjali ja fotodega, mis peaks kergendama õppijal materjali omandamist.

 

Õppeaine raames on võimalik sooritada test.


Õbiobjekt on kergelt navigeeritav, sest iga lehekülje lõpus on võimalik liikuda õppematerjalis tagasi eelmisele või edasi järgmisele leheküljele.

 

Õpiobjekti kõige suuremaks väärtuseks on valdkonna põhjalik ja loogiline käsitlemine. Veehügieeni materjali ei ole eesti keelsena nii põhjalikult varasemalt avaldatud.


ÕPIVÄLJUNDID:

Koolitusmaterjalid korralikult läbi töötanud inimene

1. On tutvunud temaatikaga seonduva seadusandlusega;

2. On tutvunud valdkonna terminoloogiaga;

3. Oskab nimetada joogivee mikrobioloogilisi ohte

4. Oskab nimetada joogivee keemilisi ohte

5. On teadlik joogivee indikaator-organismidest

6. On teadlik vee töötlemise meetoditest

7. On tutvunud E. coli ja coli-laadsete mikroorganismide avastamise ja loendamise meetodiga. Joogivee analüüs membraanfiltratsiooni meetodil.


Tehnilised nõuded õppija arvutile:

Videofailide vaatamiseks peab arvutisse olema installeeritud Adobe Flash Player 10.2. Pdf failide (seondub viidetega lisamaterjalidele) avamiseks on vajalik, et arvutisse oleks istalleeritud  Adobe Acrobat Reader.

Õpiobjekti korralik avamine on kontrollitud järgmiste brauseritega: Internet Explorer, Mozilla Firebox, SAFARI ja OPERA.

 

Tehniline teostus: kasutatud on Edicy ja iSpring Pro programmi.

Ookeani vee varud

  • aurustumine
  • pilvedesse ladustumine
  • sademete teke
  • järvedesse ja jõgedesse ladustumine
  • põhjavesi
  • põhjavee nõrgumine

    Pildi autor: Prof. Ari Hörman


    Võtmesõnad: joogivesi, indikaatororganismid, enterobakterid, joogivee töötlemine, proovide võtmine, laboratoorne analüüs

    Põhjavesi
    – maapõues sisalduv vesi.

    Mineraalvesi on põhjavee alaliik.

    Olmevesi ehk joogivesi – vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites. Joogiveeks nimetatakse ka vett, mida mis tahes toidukäitleja (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik) kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada tarbimisvalmis toiduainete ohutust.

    Joogivett loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa seadusandluses kehtestatud piirsisaldusi.
    Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri määruses nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" paragrahvides 4, 5 ja 6 esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvi 3 lõikes 4 esitatud tingimustel.

     

    Õpiobjekti autor: DVM, PhD. Mati Roasto, Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, toiduhügieeni osakond

    Õpiobjekti autor on tänulik külalisprofessor Ari Hörman´lt saadud teadmiste ja abi eest.



    >> edasi